1. MIKS ON OLULINE INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIATE KASUTAMISE OSKUS MEIE LASTE JAOKS?

IKT: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) on vahendid ja programmid, mis töötlevad, haldavad, edastavad ja jagavad teavet tehnoloogiliste tugede kaudu.

Interneti, suhtlusvõrgustike (Facebook, Instagram, Twitter, Youtube jne), nutikate mobiiltelefonide või nutitelefonide, sõnumside rakenduste nagu WhatsApp ning paljude teiste digitaalsete meediumide ja tööriistade katkematu kasutamine on palju muutnud meie suhtlemist ja suhtlemise viise, juurdepääsu teabele ja selle levimist, õppimist, töötamist, lõbutsemist ja vaba aja veetmist. Mõned nende tehnoloogiate omadused (füüsiline distantseerumine, ajaplaneerimine, kohene või kiire reageerimine, tagasiside, interaktiivsus, dünaamilisus või anonüümsus) on eriti atraktiivsed noorukitele ja noortele, kellel on lihtsam suhelda WhatsAppi, suhtlusvõrgustike või muu kaudu digitaalses meedias kui seda näost näkku teha (Castells, 2009; Echeburúa ja de Corral, 2010; McKenna ja Bargh, 2000).

Mõlemast  soost  noorukid kasutavad Internetti ja sotsiaalvõrgustikke kriitiliste psühholoogiliste vajaduste rahuldamiseks selles arengustaadiumis, näiteks: püsiva suhtluskanali olemasolu, mis võimaldab neil olla teistele nähtav, olla ühenduses oma sõpradega, suhelda oma eakaaslastega (kas uute suhete loomiseks või väljakujunenud suhete säilitamiseks), kindlustada grupikuulumistunnet, tunda end integreerituna, luua ja / või tugevdada oma isiklikku ja sotsiaalset identiteeti ning saada tuntust ja mõju (Castel, 2009; Kuss ja Griffiths, 2011; Ryan jt, 2014). Lisaks võimaldab IKT tüdrukutel ja poistel rahuldada oma iseseisvuse ja autonoomia vajadust, otsida uusi aistinguid ja kogemusi ning luua tõrgeteta sidemeid või afektiivseid suhteid,  mida näost näkku suhtlemine eeldab ka häbelike või piiratud sotsiaalse oskustega inimeste poolt  (Chóliz, 2017). Sotsiaalsed võrgustikud võimaldavad omalt poolt omaks võtta identiteete ning elada kogemusi ja olukordi, mis ei oleks reaalses maailmas võimalikud (olles ja tehes seda, mis pole nende käeulatuses).

Kuulumise  ja grupi lõimumise tunne koos meeldiva aistinguga, mis on seotud sotsiaalvõrgustike ja Interneti kasutamisega, võivad stimuleerida sirvimise sagedust ja kestust, mis võib viia nende tööriistade probleemse ja / või sõltuvust tekitava käitumiseni, mis on põhjustatud halvast eneseregulatsioonioskusest, mille tulemuseks on regulaarne ja kontrollimatu töö (Boyd, 2014; Ryan jt, 2014). Interneti ja sotsiaalsete võrgustikega püsivalt ühenduses olemine (hüperühenduvus) on enamiku noorukite poolt aktsepteeritud kultuuriline norm, mis määratleb selle rühma (Kuss ja Griffiths, 2017).

Hiljutised uuringud näitavad, et kõrge pühendumus või osalus sotsiaalvõrgustike kasutamises on tingitud nn hirmust millestki ilma jääda või hirmust tõrjutuse ees. Selle hirmu kõrge tase ennustaks sotsiaalvõrgustike problemaatilist kasutamist (Buglass jt, 2017; Gil, Chamarro ja Oberst, 2016; Oberst jt, 2017).

Paralleelselt Interneti ja sotsiaalvõrgustike probleemsete või sõltuvusttekitavate kasutamisjuhtumite suurenemisega täheldatakse, kuidas nendes virtuaalsetes ruumides reprodutseeritakse mitmesuguseid riskantseid või problemaatilisi käitumisviise, nagu küberkiusamine, “seksting”, peibutamine, juurdepääsu ebasobivale sisule (vägivaldne, rassistlik, pornograafiline, vaenu õhutamine jne), ebasobivad suhted võõrastega, privaatsuse puudumine ja / või isikuandmete levitamine või nende ebaõige kasutamine (Sánchez et al., 2015).

Teatud käitumiste ja igapäevaste tegevuste kordamine võib iseenesest olla kahjutud, kuid samaaegselt tekitada sõltuvushäireid, mis häirivad tõsiselt igapäevaelu. Need on nn käitumuslikud sõltuvused või mitte-ained sõltuvused  (tabel 1), mis hõlmavad sundkäitumist sotsiaalsetes võrgustikes ja Internetis, ehkki teadusringkondade seas pole selles küsimuses üksmeelt.

Selle võimaliku sõltuvuse sümptomid (Andreassen ja Pallesen, 2014; Echeburúa, 2012; Echeburúa ja de Corral, 2010; García del Castillo, 2013; Griffiths, 2005; Kuss ja López-Fernández, 2016):

1. Tähtsus (Interneti-ühenduse loomine või suhtlemine suhtlusvõrgustikes domineerib inimese mõtte ja käitumise üle).
2. Meeleolu muutumine (nendes tegevustes osalemine on seotud meeleolu paranemisega või meeldivate emotsionaalsete seisunditega).
3. Sallivus (vajadus ühendusaega järk-järgult suurendada).
4. Konflikt (tegevus tekitab inimestevahelistes suhetes konflikte).
5. Probleemid (perekondlikud, akadeemilised, tervislikud, isoleeritus jne).
6. karskus (ebameeldivate füüsiliste ja emotsionaalsete sümptomite esinemine – ärrituvus, ärevus, depressioon

2. HARIDUSLIKUD JUHISED: MIDA ME SAAME TEHA?

Koolis on õpilastel oluline

1. Viige läbi uute tehnoloogiate kasutamise analüüs, mis aitab meil tuvastada häid ja halbu sirvimisharjumusi.
2. Analüüsige Web 2.0 universumi mõõtmeid ja võimalusi, mida see meile pakub.
3. Teadke ja analüüsige erinevaid vägivalla liike Internetis. Vaatevälja laiendamine, olukorra teadvustamine. Nii aidates küberkiusamist kontekstualiseerida.
4. Töötage välja pühendumus solidaarsusele võrguvägivalla ohvritega ja isiklik kohustus neid vastutustundlikult kasutada.
5. Küberõigused: laste ja noorukite e-õigused uues IKT kontekstis. Andmekaitse, vanemate ja koolitajate roll.
6. Teadmised olemasolevatest kogukonna ressurssidest, et ennetada vägivalda Internetis ja võidelda selle vastu.
7. Edendada info- ja sidetehnoloogia õiget kasutamist audiovisuaalteoste kaudu, et tagada IKT õige kasutamine.
8. Tunnete ja emotsioonide kanaliseerimine. Aidates väljendada tundeid ja emotsioone.
9. Tehke tööd empaatiavõime ja enesekehtestamise oskustega omandamisega – nendega, kellel on Internetis probleeme. Stereotüüpide ja eelarvamuste ületamine.

Perekonnas:

1. Surfage koos lastega Internetis, suunake nad kõige usaldusväärsematele lehtedele ja õpetage neid eelnevalt seatud selge eesmärgiga navigeerima. Andke neile teada, et nad ei tohiks kunagi isikuandmeid veebis esitada.
2. Valige videomängud, mida teie lapsed mängivad, vastavalt PEGI standarditele (vanus ja sisu). Ärge unustage jälgida ka sõprade vahel vahetatavaid mänge. Ja mängige nendega aeg-ajalt.
3. Kehtestage selged reeglid Interneti, videomängude ja mobiiltelefonide kasutamise reguleerimiseks. Peab olema väga selge, millal, kui palju ja kus nad neid kasutavad.
4. Õpeta oma lastele, et mobiil on mõeldud lühikeste ja kiirete kõnede jaoks. Pange nad vastutama nende tarbimise eest, mida peate alati ise piirama ja kontrollima.
5. Kasutage vanemliku järelevalve programme nii arvutis kui ka videokonsoolides, et teie lapsed ei leiaks vanusele sobimatut sisu.
6. Hoidke end kursis uute tehnoloogiate edusammudega, et nn digitaalne lõhe ei kujutaks endast takistust teie töös oma laste kaitsmiseks.
7. Rääkige oma lastega, julgustage positiivset suhtlemist ja aktiivset kuulamist.
8. Harige neid vaba aja arukaks haldamiseks.
9. Pingutage selle nimel, et teie lapsed leiaksid endas enesekindlust ja tuge, et rääkida teile kõigist probleemidest.
10. Ärge unustage olla järjekindel ja olla eeskujuks suhtlemisel uute tehnoloogiatega ning edastada alati oma tingimusteta armastust oma lastele.

3.- VIIDATUD MATERJAL. KUST LEIDA LISAINFOT?

• https://enmarchaconlastic.educarex.es/definicion-de-internet-y-redes-sociales
• http://ntic.educacion.es/v5/web/padres/
• http://www.codajic.org/sites/www.codajic.org/files/Programa-prevencion-uso-problematico-internet-redes-sociales-Clickeando-Web(1).pdf
• https://www.euskadi.eus/contenidos/informacion/egonline_unitatedidaktikoak/es_def/adjuntos/egonline_cast.pdf

• https://edu.gcfglobal.org/en/internetsafetyforkids/teaching-kids-about-internet-safety/1/
• https://study.com/academy/lesson/what-is-technology-addiction-definition-signs.html