1. MIKS KIUSAMISE ENNETAMINE ON MEIE LASTE JAOKS OLULINE?
Kiusamine on soovimatu agressiivne käitumine, mis tavaliselt juhtub kooliealiste laste seas. Kiusamise vorme on väga erinevaid, mis hõlmavad kuulujuttude levitamist, kellegi suulist rünnakut, ähvardusi ja füüsilist rünnakut.
Selleks, et agressiivne käitumine oleks kiusamine, peab olema täidetud kaks tingimust:
Ebavõrdne jõupositsioon – kiusaja kasutab oma eeliseid või jõudu, et teisi kahjustada või kontrollida. See hõlmab näiteks erateabe tundmist, populaarsust ja füüsilist jõudu
Korduvad rünnakud – agressiivne käitumine kordub või jätab võimaluse edaspidisteks rünnakuteks.
FÜÜSILINE KIUSAMINE
Füüsiline kiusamine on füüsilise jõu kasutamine teiste üle võimu saavutamiseks kehavigastuste tekitamise või asjade kahjustamise kaudu. Neljast kiusamise vormist on füüsilist kiusamist oma nähtavate tegude ja tagajärgede tõttu tavaliselt kõige lihtsam märgata.
Füüsilise kiusamise hulka kuuluvad: sülitamine; takistamine või tõukamine; löömine, tagumine, näpistamine, togimine, laksu andmine või jalaga löömine; kellegi asjade varastamine või lõhkumine;
Verbaalne kiusamine – üksikisikud või rühmad kasutavad solvavat keelt teise inimese või inimrühma haavamiseks, solvamiseks, naeruvääristamiseks või häbistamiseks. Verbaalne kiusamine või verbaalne väärkohtlemine võib olla sama tugev kui füüsiline tegevus ja põhjustada depressiooni, madalat enesehinnangut ja muid psühholoogilisi probleeme.
Sotsiaalne kiusamine – üks osapool üritab kahjustada teise osapoole mainet või suhteid. See on üks raskemaid kiusamise vorme, mida tehakse sageli ohvri selja taga. Agressoreid on raske tuvastada; kui klatš ja kuulujutud levivad, on nende allika kindlaksmääramine keeruline.
Sotsiaalse kiusamise hulka kuuluvad: klatši või kuulujutte levitamine; isikliku teabe avalikustamine; kellegi avalikus kohas häbistamine ja teistele inimestele ütlemine, et nad ei peaks kellegagi sõbrad olema
Kiusamisel on kahjulik mõju õpilaste tervisele, heaolule ja õppimisele. Nii kiusatatavatel ja kiusajatel on pikemas perspektiivis suurem risk ebasoodsate tagajärgedele, näiteks koolist väljalangevusele. Ehkki enamik selle valdkonna uuringutest keskenduvad kiusamise mõjule kiusatavatele ja kiusajatele, võib kiusamine negatiivselt mõjutada ka pealtnägijaid, st kiusamise tunnistajaid.
Vanemad peaksd tähelepanu pöörama, kui:
- Laps väldib äkki kooli, teatud kohti ja inimesi. Kohtades, kus ta varem oli õnnelik, ei meeldi talle enam ja ta tunneb end ebamugavalt.
- Ta mängib tihti haiget, et ta ei peaks silmitsi seisma olukordadega, mida ta kardab.
- Tema isiksus on muutnud, ta on üha enam endassetõmbunud ja passiivne. Võib olla vastupidine olukord ja ta on tavapäraselt enam aktiivsem ja agressiivsem.
- Ta ei kontrolli oma keha ja kaotab või lõhub pidevalt esemeid. See ei ole tsentreeritud.
- Ta on väga kurb ja nutab sagedamini.
- Võib tajuda põrutusi või vigastusi, mida ta püüab varjata.
- Tema hinded on viimastel aastatel märkimisväärselt langenud, ta ei püüa samamoodi.
- Olulised muutused käitumises: magamamineku ajal,, söömisel, veedab palju aega üksi või kohlteb halvasti oma õdesid-vendi.
2. HARIDUSLIKUD JUHISED: MIDA ME SAAME TEHA?
Koolis:
- Suhelge või näidake solidaarsust ohvriga vägivaldse teo korral
- Olge tähelepanelik kõikide käitumismuutuste suhtes
- Julgustage head suhtlemist
- Töötage nii, et teil oleks hea enesehinnang
- Õpetage probleeme ise lahendama
Perekonnas
- Esimene asi, mida lapsevanemana tuleb teha, on lapsega rääkida ja tekitada tema usaldus teie vastu. Uuri infot vähehaaval.
- Selgitage, et see on üksikjuhtum ja sellel on lahendus, see lõppeb. Andke talle lootust.
- Küsige 5 küsimust: Kes kiusab sind? Kuidas sind kiusatakse? Kus tülid tekivad? Millal kiusamine aset leiab? Miks sa arvad, et sa kannatad?
- Oluline on mitte varjata probleemi teiste eest, mitte lasta lapsel toimuva pärast häbi tunda.
- Te ei tohiks lasta lapsel keskenduda oma vihale enda või teiste vastu, peate proovima sellest vabaneda kunsti, spordi või hingamise kaudu.
3. VIIDATUD MATERJAL. KUST LEIDA LISAINFOT?:
https://www.education.govt.nz/assets/Documents/School/Bullying-prevention/MOEBullyingGuide2015Web.pdf http://www.infocoponline.es/pdf/guia-bullying-acoso-escolar-seguros-meridiano.pdf