{"id":288,"date":"2020-12-16T09:42:19","date_gmt":"2020-12-16T09:42:19","guid":{"rendered":"http:\/\/gender-training.eu\/?page_id=288"},"modified":"2021-05-20T12:43:38","modified_gmt":"2021-05-20T12:43:38","slug":"ict-use","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/gender-training.eu\/ee\/resources\/ict-use\/","title":{"rendered":"Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamine lapse- ja noorukieas"},"content":{"rendered":"\n

1. MIKS ON OLULINE INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIATE KASUTAMISE OSKUS MEIE LASTE JAOKS?<\/h1>\n\n\n\n

IKT: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) on vahendid ja programmid, mis t\u00f6\u00f6tlevad, haldavad, edastavad ja jagavad teavet tehnoloogiliste tugede kaudu.<\/p>\n\n\n\n

Interneti, suhtlusv\u00f5rgustike (Facebook, Instagram, Twitter, Youtube jne), nutikate mobiiltelefonide v\u00f5i nutitelefonide, s\u00f5numside rakenduste nagu WhatsApp ning paljude teiste digitaalsete meediumide ja t\u00f6\u00f6riistade katkematu kasutamine on palju muutnud meie suhtlemist ja suhtlemise viise, juurdep\u00e4\u00e4su teabele ja selle levimist, \u00f5ppimist, t\u00f6\u00f6tamist, l\u00f5butsemist ja vaba aja veetmist. M\u00f5ned nende tehnoloogiate omadused (f\u00fc\u00fcsiline distantseerumine, ajaplaneerimine, kohene v\u00f5i kiire reageerimine, tagasiside, interaktiivsus, d\u00fcnaamilisus v\u00f5i anon\u00fc\u00fcmsus) on eriti atraktiivsed noorukitele ja noortele, kellel on lihtsam suhelda WhatsAppi, suhtlusv\u00f5rgustike v\u00f5i muu kaudu digitaalses meedias kui seda n\u00e4ost n\u00e4kku teha (Castells, 2009; Echebur\u00faa ja de Corral, 2010; McKenna ja Bargh, 2000).<\/p>\n\n\n\n

M\u00f5lemast  soost  noorukid kasutavad Internetti ja sotsiaalv\u00f5rgustikke kriitiliste ps\u00fchholoogiliste vajaduste rahuldamiseks selles arengustaadiumis, n\u00e4iteks: p\u00fcsiva suhtluskanali olemasolu, mis v\u00f5imaldab neil olla teistele n\u00e4htav, olla \u00fchenduses oma s\u00f5pradega, suhelda oma eakaaslastega (kas uute suhete loomiseks v\u00f5i v\u00e4ljakujunenud suhete s\u00e4ilitamiseks), kindlustada grupikuulumistunnet, tunda end integreerituna, luua ja \/ v\u00f5i tugevdada oma isiklikku ja sotsiaalset identiteeti ning saada tuntust ja m\u00f5ju (Castel, 2009; Kuss ja Griffiths, 2011; Ryan jt, 2014). Lisaks v\u00f5imaldab IKT t\u00fcdrukutel ja poistel rahuldada oma iseseisvuse ja autonoomia vajadust, otsida uusi aistinguid ja kogemusi ning luua t\u00f5rgeteta sidemeid v\u00f5i afektiivseid suhteid,  mida n\u00e4ost n\u00e4kku suhtlemine eeldab ka h\u00e4belike v\u00f5i piiratud sotsiaalse oskustega inimeste poolt  (Ch\u00f3liz, 2017). Sotsiaalsed v\u00f5rgustikud v\u00f5imaldavad omalt poolt omaks v\u00f5tta identiteete ning elada kogemusi ja olukordi, mis ei oleks reaalses maailmas v\u00f5imalikud (olles ja tehes seda, mis pole nende k\u00e4eulatuses).<\/p>\n\n\n\n

Kuulumise  ja grupi l\u00f5imumise tunne koos meeldiva aistinguga, mis on seotud sotsiaalv\u00f5rgustike ja Interneti kasutamisega, v\u00f5ivad stimuleerida sirvimise sagedust ja kestust, mis v\u00f5ib viia nende t\u00f6\u00f6riistade probleemse ja \/ v\u00f5i s\u00f5ltuvust tekitava k\u00e4itumiseni, mis on p\u00f5hjustatud halvast eneseregulatsioonioskusest, mille tulemuseks on regulaarne ja kontrollimatu t\u00f6\u00f6 (Boyd, 2014; Ryan jt, 2014). Interneti ja sotsiaalsete v\u00f5rgustikega p\u00fcsivalt \u00fchenduses olemine (h\u00fcper\u00fchenduvus) on enamiku noorukite poolt aktsepteeritud kultuuriline norm, mis m\u00e4\u00e4ratleb selle r\u00fchma (Kuss ja Griffiths, 2017).<\/p>\n\n\n\n

Hiljutised uuringud n\u00e4itavad, et k\u00f5rge p\u00fchendumus v\u00f5i osalus sotsiaalv\u00f5rgustike kasutamises on tingitud nn hirmust millestki ilma j\u00e4\u00e4da v\u00f5i hirmust t\u00f5rjutuse ees. Selle hirmu k\u00f5rge tase ennustaks sotsiaalv\u00f5rgustike problemaatilist kasutamist (Buglass jt, 2017; Gil, Chamarro ja Oberst, 2016; Oberst jt, 2017).<\/p>\n\n\n\n

Paralleelselt Interneti ja sotsiaalv\u00f5rgustike probleemsete v\u00f5i s\u00f5ltuvusttekitavate kasutamisjuhtumite suurenemisega t\u00e4heldatakse, kuidas nendes virtuaalsetes ruumides reprodutseeritakse mitmesuguseid riskantseid v\u00f5i problemaatilisi k\u00e4itumisviise, nagu k\u00fcberkiusamine, \u201cseksting\u201d, peibutamine, juurdep\u00e4\u00e4su ebasobivale sisule (v\u00e4givaldne, rassistlik, pornograafiline, vaenu \u00f5hutamine jne), ebasobivad suhted v\u00f5\u00f5rastega, privaatsuse puudumine ja \/ v\u00f5i isikuandmete levitamine v\u00f5i nende eba\u00f5ige kasutamine (S\u00e1nchez et al., 2015).<\/p>\n\n\n\n

Teatud k\u00e4itumiste ja igap\u00e4evaste tegevuste kordamine v\u00f5ib iseenesest olla kahjutud, kuid samaaegselt tekitada s\u00f5ltuvush\u00e4ireid, mis h\u00e4irivad t\u00f5siselt igap\u00e4evaelu. Need on nn k\u00e4itumuslikud s\u00f5ltuvused v\u00f5i mitte-ained s\u00f5ltuvused  (tabel 1), mis h\u00f5lmavad sundk\u00e4itumist sotsiaalsetes v\u00f5rgustikes ja Internetis, ehkki teadusringkondade seas pole selles k\u00fcsimuses \u00fcksmeelt.<\/p>\n\n\n\n

Selle v\u00f5imaliku s\u00f5ltuvuse s\u00fcmptomid (Andreassen ja Pallesen, 2014; Echebur\u00faa, 2012; Echebur\u00faa ja de Corral, 2010; Garc\u00eda del Castillo, 2013; Griffiths, 2005; Kuss ja L\u00f3pez-Fern\u00e1ndez, 2016):<\/p>\n\n\n\n

  1. T\u00e4htsus (Interneti-\u00fchenduse loomine v\u00f5i suhtlemine suhtlusv\u00f5rgustikes domineerib inimese m\u00f5tte ja k\u00e4itumise \u00fcle).<\/li>
  2. Meeleolu muutumine (nendes tegevustes osalemine on seotud meeleolu paranemisega v\u00f5i meeldivate emotsionaalsete seisunditega).<\/li>
  3. Sallivus (vajadus \u00fchendusaega j\u00e4rk-j\u00e4rgult suurendada).<\/li>
  4. Konflikt (tegevus tekitab inimestevahelistes suhetes konflikte).<\/li>
  5. Probleemid (perekondlikud, akadeemilised, tervislikud, isoleeritus jne).<\/li>
  6. karskus (ebameeldivate f\u00fc\u00fcsiliste ja emotsionaalsete s\u00fcmptomite esinemine – \u00e4rrituvus, \u00e4revus, depressioon<\/li><\/ol>\n\n\n\n

    2. HARIDUSLIKUD JUHISED: MIDA ME SAAME TEHA?<\/h1>\n\n\n\n

    Koolis on \u00f5pilastel oluline<\/strong><\/p>\n\n\n\n

    1. Viige l\u00e4bi uute tehnoloogiate kasutamise anal\u00fc\u00fcs, mis aitab meil tuvastada h\u00e4id ja halbu sirvimisharjumusi.<\/li>
    2. Anal\u00fc\u00fcsige Web 2.0 universumi m\u00f5\u00f5tmeid ja v\u00f5imalusi, mida see meile pakub.<\/li>
    3. Teadke ja anal\u00fc\u00fcsige erinevaid v\u00e4givalla liike Internetis. Vaatev\u00e4lja laiendamine, olukorra teadvustamine. Nii aidates k\u00fcberkiusamist kontekstualiseerida.<\/li>
    4. T\u00f6\u00f6tage v\u00e4lja p\u00fchendumus solidaarsusele v\u00f5rguv\u00e4givalla ohvritega ja isiklik kohustus neid vastutustundlikult kasutada.<\/li>
    5. K\u00fcber\u00f5igused: laste ja noorukite e-\u00f5igused uues IKT kontekstis. Andmekaitse, vanemate ja koolitajate roll.<\/li>
    6. Teadmised olemasolevatest kogukonna ressurssidest, et ennetada v\u00e4givalda Internetis ja v\u00f5idelda selle vastu.<\/li>
    7. Edendada info- ja sidetehnoloogia \u00f5iget kasutamist audiovisuaalteoste kaudu, et tagada IKT \u00f5ige kasutamine.<\/li>
    8. Tunnete ja emotsioonide kanaliseerimine. Aidates v\u00e4ljendada tundeid ja emotsioone.<\/li>
    9. Tehke t\u00f6\u00f6d empaatiav\u00f5ime ja enesekehtestamise oskustega omandamisega – nendega, kellel on Internetis probleeme. Stereot\u00fc\u00fcpide ja eelarvamuste \u00fcletamine.<\/li><\/ol>\n\n\n\n

      Perekonnas:<\/strong><\/p>\n\n\n\n

      1. Surfage koos lastega Internetis, suunake nad k\u00f5ige usaldusv\u00e4\u00e4rsematele lehtedele ja \u00f5petage neid eelnevalt seatud selge eesm\u00e4rgiga navigeerima. Andke neile teada, et nad ei tohiks kunagi isikuandmeid veebis esitada.<\/li>
      2. Valige videom\u00e4ngud, mida teie lapsed m\u00e4ngivad, vastavalt PEGI standarditele (vanus ja sisu). \u00c4rge unustage j\u00e4lgida ka s\u00f5prade vahel vahetatavaid m\u00e4nge. Ja m\u00e4ngige nendega aeg-ajalt.<\/li>
      3. Kehtestage selged reeglid Interneti, videom\u00e4ngude ja mobiiltelefonide kasutamise reguleerimiseks. Peab olema v\u00e4ga selge, millal, kui palju ja kus nad neid kasutavad.<\/li>
      4. \u00d5peta oma lastele, et mobiil on m\u00f5eldud l\u00fchikeste ja kiirete k\u00f5nede jaoks. Pange nad vastutama nende tarbimise eest, mida peate alati ise piirama ja kontrollima.<\/li>
      5. Kasutage vanemliku j\u00e4relevalve programme nii arvutis kui ka videokonsoolides, et teie lapsed ei leiaks vanusele sobimatut sisu.<\/li>
      6. Hoidke end kursis uute tehnoloogiate edusammudega, et nn digitaalne l\u00f5he ei kujutaks endast takistust teie t\u00f6\u00f6s oma laste kaitsmiseks.<\/li>
      7. R\u00e4\u00e4kige oma lastega, julgustage positiivset suhtlemist ja aktiivset kuulamist.<\/li>
      8. Harige neid vaba aja arukaks haldamiseks.<\/li>
      9. Pingutage selle nimel, et teie lapsed leiaksid endas enesekindlust ja tuge, et r\u00e4\u00e4kida teile k\u00f5igist probleemidest.<\/li>
      10. \u00c4rge unustage olla j\u00e4rjekindel ja olla eeskujuks suhtlemisel uute tehnoloogiatega ning edastada alati oma tingimusteta armastust oma lastele.<\/li><\/ol>\n\n\n\n

        3.- VIIDATUD MATERJAL. KUST LEIDA LISAINFOT?<\/h1>\n\n\n\n