Kiusamine on soovimatu agressiivne k\u00e4itumine, mis tavaliselt juhtub kooliealiste laste seas. Kiusamise vorme on v\u00e4ga erinevaid, mis h\u00f5lmavad kuulujuttude levitamist, kellegi suulist r\u00fcnnakut, \u00e4hvardusi ja f\u00fc\u00fcsilist r\u00fcnnakut.<\/p>\n\n\n\n
Selleks, et agressiivne k\u00e4itumine oleks kiusamine, peab olema t\u00e4idetud kaks tingimust:<\/p>\n\n\n\n
Ebav\u00f5rdne j\u00f5upositsioon – kiusaja kasutab oma eeliseid v\u00f5i j\u00f5udu, et teisi kahjustada v\u00f5i kontrollida. See h\u00f5lmab n\u00e4iteks erateabe tundmist, populaarsust ja f\u00fc\u00fcsilist j\u00f5udu<\/p>\n\n\n\n
Korduvad r\u00fcnnakud – agressiivne k\u00e4itumine kordub v\u00f5i j\u00e4tab v\u00f5imaluse edaspidisteks r\u00fcnnakuteks.<\/p>\n\n\n\n
F\u00dc\u00dcSILINE KIUSAMINE<\/strong><\/p>\n\n\n\n F\u00fc\u00fcsiline kiusamine on f\u00fc\u00fcsilise j\u00f5u kasutamine teiste \u00fcle v\u00f5imu saavutamiseks kehavigastuste tekitamise v\u00f5i asjade kahjustamise kaudu. Neljast kiusamise vormist on f\u00fc\u00fcsilist kiusamist oma n\u00e4htavate tegude ja tagaj\u00e4rgede t\u00f5ttu tavaliselt k\u00f5ige lihtsam m\u00e4rgata.<\/p>\n\n\n\n F\u00fc\u00fcsilise kiusamise hulka kuuluvad: s\u00fclitamine; takistamine v\u00f5i t\u00f5ukamine; l\u00f6\u00f6mine, tagumine, n\u00e4pistamine, togimine, laksu andmine v\u00f5i jalaga l\u00f6\u00f6mine; kellegi asjade varastamine v\u00f5i l\u00f5hkumine;<\/p>\n\n\n\n Verbaalne kiusamine – \u00fcksikisikud v\u00f5i r\u00fchmad kasutavad solvavat keelt teise inimese v\u00f5i inimr\u00fchma haavamiseks, solvamiseks, naeruv\u00e4\u00e4ristamiseks v\u00f5i h\u00e4bistamiseks. Verbaalne kiusamine v\u00f5i verbaalne v\u00e4\u00e4rkohtlemine v\u00f5ib olla sama tugev kui f\u00fc\u00fcsiline tegevus ja p\u00f5hjustada depressiooni, madalat enesehinnangut ja muid ps\u00fchholoogilisi probleeme.<\/p>\n\n\n\n Sotsiaalne kiusamine – \u00fcks osapool \u00fcritab kahjustada teise osapoole mainet v\u00f5i suhteid. See on \u00fcks raskemaid kiusamise vorme, mida tehakse sageli ohvri selja taga. Agressoreid on raske tuvastada; kui klat\u0161 ja kuulujutud levivad, on nende allika kindlaksm\u00e4\u00e4ramine keeruline.<\/p>\n\n\n\n Sotsiaalse kiusamise hulka kuuluvad: klat\u0161i v\u00f5i kuulujutte levitamine; isikliku teabe avalikustamine; kellegi avalikus kohas h\u00e4bistamine ja teistele inimestele \u00fctlemine, et nad ei peaks kellegagi s\u00f5brad olema<\/p>\n\n\n\n Kiusamisel on kahjulik m\u00f5ju \u00f5pilaste tervisele, heaolule ja \u00f5ppimisele. Nii kiusatatavatel ja kiusajatel on pikemas perspektiivis suurem risk ebasoodsate tagaj\u00e4rgedele, n\u00e4iteks koolist v\u00e4ljalangevusele. Ehkki enamik selle valdkonna uuringutest keskenduvad kiusamise m\u00f5jule kiusatavatele ja kiusajatele, v\u00f5ib kiusamine negatiivselt m\u00f5jutada ka pealtn\u00e4gijaid, st kiusamise tunnistajaid.<\/p>\n\n\n\n Vanemad peaksd t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama, kui:<\/p>\n\n\n\n Koolis:<\/strong><\/p>\n\n\n\n Perekonnas<\/strong><\/p>\n\n\n\n2. HARIDUSLIKUD JUHISED: MIDA ME SAAME TEHA?<\/h2>\n\n\n\n
3. VIIDATUD MATERJAL. KUST LEIDA LISAINFOT?:<\/h2>\n\n\n\n